Mari-Liisa Parder on üks veebilehe autoreist ning tema räägib enda kassiomamise kogemusest järgmist:
Mul on kass olnud sellest ajast peale, millal ma mäletan. Päris väiksena olid mul „suvekassid“, kelle eest ma suviti hoolitsesin, nendega mängisin ja neid toitsin. Talveks nad kadusid, et uuel suvel taas tulla.
Oma päris isikliku kassi sain kolmandas kassis ning peale seda on kassid minu elu lahutamatu osa olnud. Valged, mustad, triibulised, karvased. Olen palju kassipoja pesakondi üles kasvatanud ning nendele pisikestele karvakeradele oma kodud otsinud.
Mulle meeldivad kassid. Väga!
Samas ei tea ka mina kõike kasside hoolitsemise ja hoidmise kohta. Tavaliselt ju probleeme ei esine. Kiisu saab ise väga edukalt hakkama, senikaua, kuni tal toitu, vett ja liivakast on. Mida aga teha siis, kui kass kolmanda korruse rõdult alla kukub? Või siis, kui ta suurest hirmust puu otsa ronib ega enam alla ei tule? Kui tihti peaks kassi vaktsineerima, kui tegemist on toakassiga ja kui tegemist on õuekassiga? Kus saab kassi kastreerida? Mida uue kassi võtmisel arvestada tasuks? Küsimusi võib palju tekkida.
See on meie kodulehe esimene funktsioon – anda kassiomanikele võimalus leida tekkivatele küsimustele vastuseid.
Teine oluline omadus on anda informatsiooni selle kohta, kust kassisõber endale kassi saab. Põhiline viis, kuidas kassi saadakse, on ikka kuskilt värskest kiisuperest pisikese kiisupoja võtmine. Kuid see ei ole ainuke võimalus. Täiskasvanud kiisusid, kes endale kodu vajavad, ka neid on Eestis päris palju. Ning täiskasvanud looma puhul saab kassi juba isiksuse omaduste järgi valida. Kolmas võimalus on ajutise kassipidamise võimalus hoiukodu näol. Kiisule annab see võimaluse teatud aja mitte-tänaval elada, seda siis senikaua, kuni kiisule on kodu leitud, ja hoidjale annab see võimaluse selgusele jõuda, kas ta on kassi võtmiseks valmis ja mida kassipidamine endast üldse kujutab.
Kolmas omadus meie kodulehel on anda informatsiooni selle kohta, mida teha oma kassiga siis, kui teda mingil põhjusel enam võimalik pidada ei ole. Sellise olukorra tarbeks on Eestis olemas erinevad organisatsioonid, kes kassi oma hoole alla võtavad. Kõige hullem, mida oma kassiga teha, on ta lihtsalt tänavale visata, sest kodukass ei ole sellise olukorraga harjunud ning hukkub tõenäoliselt üsna pea. Tean lugu kassist, kes visati tänavale, sest tema kasuka värv ei sobinud uue mööbli värviga.
Selleks, et kasside lihtsalt tänavale viskamist vähem oleks, tahame inimestele tutvustada, millised alternatiivid neil veel on – kassi saab loomade varjupaika viia või kassidega tegelevale organisatsioonile anda, et ta hoiukodusse majutataks. Kassile saab ka ise kodu otsida, näiteks kassidega seotud foorumitesse kuulutust lisades.
Seega, kass on elusolend, hoolitse tema eest! Ka siis, kui Sa ise talle enam kodu pakkuda ei saa.
Koos Mari-Liisaga on selle veebilehe tegemisel kaasa löönud ka teised kassisõbrad Liisi Toom ja Gea Gorjunova
